Praktilised näited

Kuidas paigaldada kaardilugeja

Tänapäevaste arvutite puhul on enamik lisaseadmeid, sh. kaardilugejad, USB ühendusega. USB pesa leiad oma arvuti tagaküljelt. Mõnedel mudelitel on USB pesad ka arvuti esipaneelile välja toodud.

Võib juhtuda, et Sul on liiga vana arvuti, millel ei ole USB pesa. Sellisel juhul tuleb endale hankida jadaühendusega (serial) kaardilugeja. USB olemasolul soovitame siiski kindlasti valida USB lugeja.

Pilt 3. USB pesad arvuti tagaküljel. Antud pildil on näha 4-st USB pesast koosnev grupp.

Algatuseks tuleb ühendada kaardilugeja arvutiga. Operatsioonisüsteemi Windows kasutajate elu on tehtud nii mugavaks, et peale ühendamist tuvastab arvuti automaatselt seadme tüübi ja küsib seadme juhtimiseks vajalikke programme (ohjureid ehk draivereid).

Pilt 4. Windows XP puhul avanev draiveri viisard.

Järgmisena on vaja teada, kas antud kaardilugeja on ID-Installeri poolt ametlikult toetatud. Vastava info leiad www.id.ee lehelt kaardilugejate sektsioonis asuvast ametlikult toetatud lugejate nimekirjast. Kui lugeja on ametlikult toetatud, ei ole vajadust antud viisardit läbi teha. See tähendab, et võid teha valiku "No, not this time", vajutada korra "Next" ja seejärel nupust "Cancel" viisardi sulgeda.

Kui lugeja ei ole toetatud, ei tähenda see veel tingimata seda, et Sa ei saaks seda ID-kaardi jaoks kasutada. Niisugusel juhul tuleb paigaldada viisardi abil lugeja ohjurid. Enamasti tulevad need CD-l kaardilugejaga kaasa. Ohjurite puudumisel võib neid otsida internetist lugeja tootja kodulehelt või võtta ühendust Sulle lugeja müünud ettevõttega.

Kuidas paigaldada tarkvara

Enne tarkvara paigaldama asumist veenduge et Sinul kui kasutajal oleksid arvutis administraatori õigused. Kõige lihtsam viis seda teha on hiirega paremklõps tegumisibal asuval "Start" nupul. Kui Teil on administraatori õigused, siis on avanev pilt alljärgnev:

Pilt 5. Administraatoriõigustes kasutaja

Erinevus administraatoriõigustes kasutaja ja tavakasutaja vahel on näidatud punase noolega - tavakasutajal ei kuvata menüüvalikutes "Open All Users" ega ka "Explore All Users". Kui noolega näidatud menüüosa näha ei ole, ei ole Sinu kasutajakontol administraatori õigusi. Kui Sul ei ole administraatori õigusi, siis pöördu abi saamiseks kohaliku IT tugiisiku poole. Koduarvuti puhul võta ühendust inimesega, kes Sinu arvutile tarkvara paigaldas.

Internet Explorer (edaspidi IE) veebilehitseja kasutajatel on tarkvara paigaldamine imelihtne. Seetõttu soovitame ka juhul, kui igapäevaselt kasutate FireFoxi või mõnda muud lehitsejat, paigaldada tarkvara IE abil. Selleks on vaja avada lehekülg www.id.ee/installer ning käituda vastavalt seal olevatele juhenditele.

Esimesena tuleb paigaldada IDInstalleri ActiveX komponent. Selle paigaldamiseks tuleb jälgida IE-s kuvatavat infot ja teha kaks hiireklõpsu nagu näidatud pildil 6. Teise klõpsu peale avaneb menüü, millest vali "Install ActiveX Control...". Juhul kui varasemalt on määratud, et kollase riba ilmumisel teadet ei kuvataks, piisab ainult teisest hiireklõpsust. IDInstaller kuvab hoiatuse - veendu, et publitseerijaks on Sertifitseerimiskeskus AS - ja klõpsa "Install"

Pilt 6. IDInstalleri avaleht esimesel külastusel

Järgmise sammuna tuvastab IDInstaller varem arvutisse paigaldatud ID-kaardi tööks vajaliku tarkvara olemasolu või puudumise ning kuvab infoakna, mille sisuga on soovitav tutvuda.

Pilt 7. Installeri infoaken.

Peale soovituste läbilugemist klõpsa lingil "Jätka >>". Sulle avaneb aken "Paigaldatavate komponentide nimekiri".

Pilt 8. Paigaldatavate komponentide nimekiri.

Pildil 8 toodud vaade võib veidi erinev olla - sõltuvalt kaardilugeja tüübist kuvab installer kaardilugeja tüübi. Lisaks võib IDInstaller toetatud kaardilugeja puhul pakkuda kaardilugeja draiverite paigaldamist. Enamikel kasutajatest piisab vaikimisi valitud komponentidest. Kui Sa ei ole kindlasti veendunud, et Sul on vaja mõnda valimata komponenti, ei ole neid mõtet paigaldada. Üleliigne tarkvara arvutis ei ole kunagi kasulik.

Järgmise klõpsu peale lingil "Jätka >>" alustab IDInstaller paigalduseks vajalike komponentide internetist alla laadimist. Sõltuvalt Sinu poolt kasutatava internetiühenduse kiirusest võib see protsess aega võtta paarikümnest sekundist (kiire ADSL) poole tunnini (modem või GPRS ühendus).

Pilt 9. Komponentide allalaadimine.

Allalaadimise lõpetamisel alustab arvuti tarkvara paigaldamist. Tarkvara paigaldamisel võib mõni komponent nõuda arvutile alglaadimise tegemist (restarti). Sellisel juhul teegi nii ning pöördu pärast taaskäivitamist tagasi IDInstalleri lehele. Juhul kui Sa alglaadimist ei tee või peale alglaadimist tagasi IDInstalleri lehele ei pöördu, võib paigaldusprotsess jääda poolikuks ning tarkvara ei hakka tööle.

Pilt 10. Komponentide paigaldamine.

Viimase sammuna peale paigaldust toimub DigiDoc klientprogrammi registreerimine: sisesta ID-kaart lugejasse ja klõpsa Jätka. Nüüd küsib arvuti Sinu PIN1-koodi. Paigaldamise edukast lõppemisest annab IDInstaller teada järgmise teatega -

Pilt 11. Paigaldus edukalt lõpetatud.

Mida teha peale tarkvara paigaldamist

Peale paigalduse edukat lõpetamist ilmuvad Sinu arvuti programmide menüüsse kaks uut valikut. Nendeks on ID-kaart ja DigiDoc.

Pilt 12. ID-kaart menüü all peituv ID-kaardi utiliit

ID-kaardi utiliit ja PIN koodide vahetus

ID-kaardi utiliit on tarkvara, mille abil saab kontrollida ID-kaardi tööd. Samuti saab ID-kaardi utiliidi abil vahetada ja lahti blokeerida PIN koode ning vahetada PUK koodi. Esimese asjana on hea ära vahetada oma PIN koodid. PINide vahetamiseks käivita ID-kaardi haldusprogramm - klõpsa Start, vali Programs, sealt ID-kaart ja ID-kaardi utiliit. Haldusprogramm käivitub. Haldusprogrammis saad PINe muuta menüüs PIN (Pilt 13). Ava see menüü ja vali, millist PINi muuta soovide. PINide muutmiseks pead teadma vana PINi. PINi muutmiseks avaneb aken (Pilt 14), kuhu pead sisestama vana PINi ja seejärel kaks korda uue soovitud PINi. Kahekordne sisestus on vajalik selleks, et vältida võimalikest näpuvigadest tulenevaid segadusi. Peale PINide sisestamist klõpsa OK. Toimub suhtlus kaardiga ja kui sisestasid kõik õigesti, ongi PINid vahetatud. Kui midagi läks valesti, kuvab programm veateate.

Pilt 13. PIN ja PUK koodidega opereerimise menüü.

Pilt 14. Koodivahetusaken.

Soovitame vahetada PINid hästi meeldejäävateks numbrikombinatsioonideks ja neid aeg-ajalt muuta. PINe ei tohi muuta ühesugusteks. PINe võid vahetada nii sageli, kui soovid. Lubatud pikkused PINidele on järgmised:

• "isikutuvastuse PIN" - 4 kuni 12 numbrit
• "digitaalallkirjastamise PIN" - 5 kuni 12 numbrit
• PUK - 8 kuni 12 numbrit.

PINe võidakse mõnikord nimetada mitme nimega:

• "isikutuvastuse PIN" = "autoriseerimise PIN" = "PIN1"
• "digiallkirjastamise PIN" = "PIN2"

PIN koodide lahtiblokeerimine PUK koodi abil

ID-kaart loendab automaatselt PINide sisestusi. Kui sisestad mõne PINi kolm korda valesti, läheb see lukku.

Kui PIN kood on lukustunud, aga PUK kood on olemas, saad PUKi abil PINi avada. Selleks käivita kõigepealt ID-kaardi haldusprogramm - klõpsa Start, vali Programs, sealt ID-kaart ja ID-kaardi utiliit. Haldusprogramm käivitub. Nüüd vali "PIN > Blokeeri lahti" ja sealt, millist PINi soovid lahti blokeerida. Ilmub dialoog, kuhu pead sisestama PUKi ja kaks korda uue soovitud PINi. Peale PINide sisestamist klõpsa OK. Toimub suhtlus kaardiga ja kui sisestasid kõik õigesti, ongi PIN avatud ja uus PIN seadistatud. Edaspidi kasuta uut PINi, mille just sisestasid. Kui midagi läks valesti, kuvab programm veateate.

Kui PUK kolm korda valesti sisestada, läheb see samuti lukku. Siis ei saa Sa ise enam kaarti avada, vaid peate pöörduma oma kaardiga teeninduspunkti, kust saad oma kaardi jaoks uue PIN-ümbriku. Seda tuleb teha ka siis, kui vana PIN-ümbrik on ära kadunud ja kõik koodid ununenud.

Teeninduspunktide nimekirja leiad veebis aadressilt http://www.sk.ee/kontorid

Sertifikaatide uuendamine

Kui Sul on arvutis olemas ID-kaardi kasutamiseks vajalik tarkvara ning PIN koodid vahetatud, on tark uurida, kas saad kaarti digitaalselt kasutada. Selleks, et saaksid end elektrooniliselt autentida, on vaja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti. Sinu isikutunnistuse (ID-kaardi) kehtivusaeg isikut tõendava dokumendina on kümme aastat (lastel ja välismaalastel üldjuhul vähem). ID-kaardi kiibil olevad elektroonilised sertifikaadid, mis võimaldavad ID-kaardi elektroonilist kasutamist, kehtivad turvalisuse kaalutlustel kolm aastat. Seega pead ID-kaardi kümneaastase kehtivusaja jooksul sertifikaate uuendama kolm korda. Sertifikaatide uuendamine seoses nende kehtivusaja lõpuga on tasuta.

Sertifikaate peab uuendama:

• kui soovid ID-kaardiga teenustesse sisse logida;
• e-hääletada;
• kui soovid anda digitaalallkirja.

Sertifikaate ei pea uuendama:

• ID-kaardiga enda isiku tuvastamiseks kaupluses, pangakontoris vms;
• ID-kaardiga reisimiseks;
• ID-pileti kasutamiseks.

Sertifikaate, mille kehtivusaeg on lõppenud või lõpeb 105 päeva jooksul, saab kõige mugavamalt uuendada arvutis, mis on varustatud ID-kaardi lugeja ja internetiühendusega. Sertifikaatide uuendamiseks läheb vaja ID-kaardi PIN-koode. Oma ID-kaardi sertifikaatide kehtivust saad kontrollida ja uuendada koduleheküljel http://www.sk.ee/id-kontroll.

Uuendamine veebi vahendusel

1. Ava Internet Exploreris leht http://www.sk.ee/id-kontroll

Pilt 15. ID-kaardi sertifikaatide kehtivuse kontroll ja uuendamine

2. Sisesta ID-kaart lugejasse ja klõpsa nupul [Kontrolli].

Nüüd loeb rakendus lugejasse sisestatud ID-kaardilt isikukoodi ja teeb päringu aadressile www.sk.ee:8080. Kui ühendus sertifikaatide uuendamise serveriga ei õnnestu, siis rakendus teatab "Serveriga ühendus katkes". Ühenduse õnnestumisel kuvatakse ekraanile järgmine pilt:

Pilt 16. Uuendamise aken peale ID-kaardi sisestamist.

3. Sertifikaatide uuendamiseks klõpsa nupul [UUENDA SERTIFIKAATE]

Pilt 17. Isiku tuvastamine kasutades PIN1

Sertifikaatide uuendamise protsess koosneb järgmistest sammudest:

1. Ühenduse loomine

Rakendus võtab ühenduse sertifikaatide uuendamise serveriga, mis asub aadressil www.sk.ee:8080. Kui ühendust ei olnud võimalik luua, siis kuvatakse veateade "Ühendus serveriga katkes".

2. PIN1 koodi küsimine

Sertifikaatide uuendamine kaardil on võimalik ainult isikutuvastusvõtme PIN1 koodi sisestamise järel.

3. ID-kaardi isikutuvastusvõtme moodustamine

4. ID-kaardi digitaalallkirjastamisvõtme moodustamine

5. ID-kaardile uue isikutuvastussertifikaadi laadimine

6. ID-kaardile uue digitaalallkirjastamissertifikaadi laadimine

Sertifikaatide uuendamise edukal lõppemisel tuleb kasutajale teade "Sertifikaatide uuendamine õnnestus".

NB! ID-kaardi väljavõtmine kaardilugejast enne sertifikaatide uuendamise protsessi lõppemist võib rikkuda ID-kaardi elektroonilist osa. Samuti pole soovitav lõpetada uuendamisprotsess enne teadet selle kohta, kas oli protsessi edukas või ebaedukas.

Sertifikaatide uuendamise protsess on suhteliselt pikk, kuni 4 minutit. Kui selle aja jooksul sertifikaatide uuendamine ei õnnestu, siis tegevus katkestatakse ning kasutaja saab teate "Ühendus serveriga katkes".

Protsessist annab ülevaate Internet Exploreri staatusreal käesolevat protsessi jooksvalt iseloomustav info.

Uuendamine klienditeeninduses

Kui Sul ei ole kaardilugejat, internetiühendust, PIN-koode või oled ID-kaardi sertifikaadid peatanud või tühistanud, tuleb sertifikaate uuendada järgmiselt:

• pangakontoris (PIN-koodide eest tuleb tasuda vastavalt panga hinnakirjale) või
• KMA teenindusbüroos (uued PIN-koodid tasuta, kui uuendate sertifikaate seoses nende kehtivusaja lõppemisega).

Tasuta saab uuendada sertifikaate, mille kehtivusaeg on lõppenud või lõpeb lähema 105 päeva jooksul. Muudel juhtudel maksab sertifikaatide uuendamine vastavalt pangakontori hinnakirjale.

Autentimine E-keskkonnas

Olles eelnevalt paigaldanud tarkvara, kontrollinud ja vajadusel muutnud PIN koodid ning viimaks sertifikaadid uuendanud, saame hakata ID-kaarti elektrooniliselt kasutama. Kui kogu eelnev osa tundus keeruline, siis nüüd oleme jõudnud punkti, kus asjad muutuvad. Oma isiku tõendamine ID-kaardiga internetis on imelihtne.

ID-kaardiga isikutuvastus veebis toimib üldjoontes nagu teised veebipõhise isikutuvastuse moodused. Varem sai isikut tuvastada kasutajanime ja parooli, koodikaartide või PIN-kalkulaatoriga. Igal veebilehel olid kasutaja tuvastamiseks oma meetod, pidi meeles pidama erinevaid kasutajanimesid ja paroole. ID-kaardi puhul pole paroole enam vaja - piisab kaardist ja ühest PINist. Nende abil saad kasutada kõiki teenuseid, mis ID-kaarti toetavad. Kui jõuad mõnele veebilehele, mis soovib Sinu isikut ID-kaardi abil tuvastada, on seal tavaliselt nupp või link "Logi sisse ID-kaardiga".

Mõne veebilehe alaosad võivad aga automaatselt, ilma spetsiaalse nuputa isikutuvastust nõuda. Igal juhul püüab arvuti kõigepealt aru saada, kellena soovite sisse logida. Kui arvutis on registreeritud ainult ühe ID-kaardi sertifikaadid, võib see samm mõnikord ka vahele jääda, sõltuvalt arvuti seadistustest. Enamasti näitab arvuti sisselogimisel umbes sellist dialoogi.

Pilt 18. Sertifikaatide valiku aken.

Kui selles dialoogis on iga inimese kohta ainult üks rida, on kõik korras - vali enda nimi ja klõpsa OK ning sisesta PIN1. Mõnikord on aga siin iga inimese kohta kaks rida. Milles asi?

Sellisel juhul näitab arvuti kõiki arvutisse registreeritud sertifikaate. Internet Explorer 6 SP1 näitab ainult sisselogimiseks sobivaid sertifikaate, vanemad Internet Explorerid aga näitavad kõiki sertifikaate - ka digiallkirjastamise sertifikaate, mis sisselogimiseks ei sobi. Selleks, et selgitada välja, kumb sertifikaat ehk kumb rida nimekirjas on õige, valige üks neist välja ja klõpsake View Certificate.

Pilt 19. Sertifikaadi info.

Kui valitud sertifikaadil on punases ellipsis märgitud tekst, siis on tegu isikutuvastuse sertifikaadiga. Kui isik on välja selgitatud, pöördub arvuti kaardilugejas oleva ID-kaardi poole ja küsib PIN1-koodi. Sisestage see. Kui PIN1 oli õigesti sisestatud, siis teenus avaneb. Muuhulgas edastab lehitseja veebiteenusele Sinu nime ja isikukoodi, et veebiteenus oskaks pakkuda just Sinu kohta käivat personaalset infot ja sisu.

Digitaalallkirjastamine DigiDoc klientprogrammiga

Digitaalallkirja andmiseks DigiDoc klientprogrammis on kaks võimalust. Esimesel juhul vali Windowsi failihalduris välja failid, millele soovite digiallkirja anda. Seejärel klõpsa nende peal paremat hiireklahvi ja vali menüüst "Allkirjasta ID-kaardiga".

Pilt 20. Allkirjastamine kasutades paremklõpsu ja hüpikmenüüd.

Teisel juhul võid programmi käsitsi käivitada (Start > Programs > DigiDoc > DigiDoc Client) ning konteinerisse failid lisada. Selleks klõpsa DigiDoc klientprogrammi menüüs nuppu Lisa fail ja leia oma kettalt failid, mida allkirjastada soovid. Peale seda, kui oled kõik soovitud failid lisanud, klõpsa nuppu "Allkirjasta".

Pilt 21. Allkirjaootel dokument DigiDoc'is

Nüüd võib programm Sinult küsida allkirjastamise kohta käivat lisainfot. Siia võid seda sisestada vabas vormis. Asukoha lahtrisse võid sisestada oma asukoha. Lahtrisse Roll/resolutsioon võid sisestada oma seose dokumentide ja allkirjaga. Siia info sisestamine ei ole kohustuslik ning enamasti võid siin kõik väljad tühjaks jätta, kuid mõnikord võib selles lahtris olevat infot nõuda näiteks Sinu teenusepakkuja või tööandja (kui on tegu teenusega seotud või tööalaste dokumentidega). Kahtluse korral küsi lisainfot. Pärast seda, kui oled info sisestanud, klõpsa nuppu Edasi >.

Pilt 22. Allkirjastaja kohta lisainfot küsiv aken.

Märkus: see infoküsimise aken võib ka mitte ilmuda. Selle küsimise saad ise sisse või välja lülitada, kui valid DigiDoc klientprogrammi menüüs "Muuda" elemendi "Seaded".

Nüüd küsib programm Sinult allkirjastamiseks PIN2-koodi. Kui oled allkirjastatava info sisuga nõus, siis sisesta PIN2 ja klõpsa OK. Nüüd on digiallkiri antud ja info Sinu ning allkirja kohta on DigiDoc klientprogrammi põhiaknas nähtaval. Täpselt samasugune pilt avaneb siis, kui avad mõne juba allkirjastatud faili - siis näitab arvuti samuti konteineris olevaid faile ja neile antud digiallkirju.

Pilt 23. Allkirjastatud konteiner.

Dokumentide allkirjastamine ning teistele allkirjastamiseks jagamine DigiDoc portaali kaudu

Dokumendiportaali kasutamiseks peab omama ID-kaarti, teadma oma ID-kaardi PIN-koode ning omama kaardilugeja ja internetiühendusega varustatud arvutit.

Aadressil http://digidoc.sk.ee on kuvatud lühijuhend sisenemiseks. Aseta ID-kaart kaardilugejasse nii, et kaardi kiip jääb kaardilugeja sisemusse, veebilehitseja aknas vajuta sisenemiseks nupule kirjaga "ID-kaart". Kiiremaks sisenemiseks võib minna otse aadressile https://digidoc.sk.ee, kus avaneb kohe personaalne keskkond. Avanenud dialoogiaknas on teade ID-kaardi sertifikaatide kohta: näidatakse nii kaardiomaniku nime kui sertifikaadi väljastajat. Eesti ID-kaartide puhul on selleks ESTEID-SK. Sellisel juhul vajutage "OK". Seejärel avaneb aken, kuhu tuleb sisestada PIN1-kood isikutuvastuseks.

Dokumendi üleslaadimine

Portaali kasutus algab dokumendi üleslaadimisega. Klõpsa vasakpoolses menüüs "Lisa dokument". Avaneb dokumendi lisamise dialoog, kus pead oma arvuti kettalt leidma faili, mida soovid portaali salvestada ja allkirjastada. Klõpsa selleks "Browse" nuppu.

Soovi korral võid avanevasse kasti "Muu info" sisestada vabas vormis teksti, mis selle dokumendi kohta käib. Seda näidatakse hiljem neile, kellele Sa dokumendi jagad ja kes seda lähemalt vaatavad. Lisada võib erinevat taustainfot, kuid sama hästi võib selle kasti lihtsalt tühjaks jätta.

Kui oled sobiva faili leidnud ja võib-olla ka lisainfo sisestanud, klõpsa "Salvesta" - seejärel avaneb selle dokumendi lähivaade koos portaali pakutavate võimalustega - allkirjade info ja allkirjade jagamise info.

Pilt 24. Dokumendi detailvaade. Allkirjastatud Aare Kirna poolt, jagatud allkirjastamiseks Lembitu Ling-ile.

Dokumendiportaal võimaldab korraga allkirjastada ka mitut faili. Pärast ühe faili üleslaadimist on võimalik enne allkirjastamist lisada kandvasse konteinerisse veel faile. Loodud ddoc-konteineri nimi pannakse esimese lisatud faili nime järgi. Hiljem on võimalik konteineri nime muuta, vajutades "Muuda nimi" nuppu.

Peale salvestamist muutub dokument nähtavaks nimekirjas, mille leiad vasakul menüüs "Dokumendid".

Dokumendi saatmine DigiDoc-sõnumiväravas

Portaali saab dokumendi saata ka DigiDoc-sõnumivärava abil, mis on loodud koostöös Eesti Telefoniga. Sõnumivärava abil saad portaali saata kõnet, mis teisendatakse mp3-vormingusse, ja fakse, mis teisendatakse tiff-vormingusse. Saadetud kõnesid ja fakse saad kergesti töödelda - neid portaalis digiallkirjastada, teistele isikutele jagada jms. Sõnumivärava kasutamiseks helista DigiDoc-sõnumivärava numbril 611 9911 ja jälgi juhiseid.

Dokumentide nimekirja vaatamine

Dokumentide nimekiri avaneb portaali sisenemisel. Seal on näha kõik Sinu isiklikus kataloogis olevad dokumendid. Üleval asuvast rippmenüüst saad valida, kas soovid näha kõiki dokumente või ainult neid, mis vastavad teatud tingimustele. Näiteks tingimus "näita minu jagatud dokumente" näitab ainult selliseid dokumente, mille ise oled teistele isikutele allkirjastamiseks välja jaganud. (Dokumentide jagamisest loe allpool). Lisaks on võimalik eristatult vaadata "kõiki", "minu allkirja ootavaid", "teiste allkirju ootavaid", "kõigi allkirjastatud" ja "teiste jagatud" dokumente.

Pilt 25. Avalehe dokumentide vaade

Dokumentide nimekirjas on iga rea lõpus prügikasti ikoon, mille abil saad vastava dokumendi soovi korral kustutada. Dokumentide nimistus on märgitud dokumentide portaali lisamise aeg, samuti märge failide staatusest - allkirjastatud, saadud allkirjastamiseks, jagatud allkirjastamiseks.

Dokumendi vaatamine

Kui soovid mõnd dokumenti lähemalt vaadata, klõpsa dokumendi nimele. Dokumentide nimekirjas dokumendi nimele klõpsates avaneb lähivaade järgmise infoga:

• faili info - portaali on võimalik laadida korraga allkirjastamiseks mitut faili. Esimese lisatud faili nimi on automaatselt konteineri nimeks, kuid seda on võimalik muuta, klõpsates "Muuda nimi". Üleslaetud faili on võimalik arvutisse alla laadida ning kustutada.
• taustainfo - juhul kui dokumendi üleslaadija selle sisestas (vt "Dokumendi üleslaadimine")
• allkirjade info - dokumendiga seotud allkirjad - allkirjastaja nimi, isikukood ja allkirja andmise aeg
• allkirjade jagamise info - kes on kellele dokumendi allkirjastamiseks jaganud.

Lähivaates toodud nuppude abil saab teha järgmisi toiminguid:

• "Muuda nimi" - konteineri nime muutmine. Kui algselt on konteineri nimeks esimese üleslaetud faili nimi, siis hiljem on seda võimalik muuta. Konteineri nime muutmine annab võimaluse dokumente paremini sorteerida.
• "Lae alla" - üleslaetud faili allalaadimine arvutisse. Allkirjastatud dokumendi saab oma arvutisse salvestada kas algkujul samas vormingus, millisena ta oli üles laetud (nt Wordi dokument, Exceli tabel, BMP-pilt vms), või koos allkirjadega. Selleks klõpsa vastavat nuppu. Koos allkirjadega salvestatakse dokument DigiDoc-vormingus laiendiga .DDOC. Seda faili saab avada DigiDoc klientprogrammiga, et ka väljastpool portaali allkirjade kehtivust kontrollida.
• "Kustuta" - faili kustutamine. Kui klõpsad "Kustuta" nuppu, kustutatakse portaalist kogu selle dokumendiga seonduv info (esialgne fail, allkirjad) ja seda ei ole võimalik enam taastada.
• "Lisa fail" - konteinerisse uue faili lisamine.
• "Allkirjasta" - digitaalallkirja andmine
• "Jaga" - faili(de) jagamine allkirjastamiseks teistele osapooltele

Dokumendi allkirjastamine

Dokumendi allkirjastamiseks klõpsa dokumendi lähivaates "Allkirjasta" nuppu. Seejärel käivitub allkirjastamise rakendus, mis võtab mõne hetke aega. Avanenud rakenduses saab täpsustada allkirjastaja asukohta - võimalik on märkida linn, maakond, riik ning indeks. Lisaks võib lisada infoks allkirjastaja rolli/resolutsiooni, näiteks ametinimetus vms. Selle info täitmine ei ole kohustuslik, st allkirjastada on võimalik ka siis kui ükski nimetatud väljadest ei ole täidetud.

Dokumenti on võimalik allkirjastada ka nii, et ükski kirjeldatud väljadest ei ole täidetud. Vajudes nuppu "Allkirjasta" avaneb infokast, kus teavitatakse digiallkirja õiguslikust tähendusest. On oluline, et oleksid nõus dokumendi sisuga ja veenduksid, millele õiguslikult siduva allkirja annad - täpselt samamoodi nagu paberile antava allkirja puhul. Vajutades nüüd "allkirjastan digitaalselt" küsitakse digitaalallkirjastamiseks vajalikku PIN2-koodi. Nüüd on sinu dokument varustatud digitaalallkirjaga. Peale allkirjastamist ilmub Sinu nimi nähtavale vastava dokumendi allkirjastajate aknas. Seda allkirja näevad kohe kõik isikud, kellele see dokument on juba jagatud, ja dokumenti pole vaja enam eraldi neile saata.

Dokumendi jagamine

DigiDoc-portaalis on võimalik dokumenti jagada teistele isikutele, kes sellele omakorda saavad anda allkirja või dokumenti salvestada. Nii saab kergesti luua mitmepoolselt allkirjastatud dokumente.

Dokumendi jagamiseks pead sisestama selle inimese isikukoodi, kellele dokumente allkirjastamiseks jagada soovid. Kui isikukoodi peast ei tea, on võimalik teostada otsing kõigi ID-kaardi kasutajate seast. Selleks klõpsa luubi pildile ja jälgi täpselt ekraanil olevat juhendit.

Kõik, kellele on dokument jagatud, saavad seda omakorda soovi korral edasi jagada ja näha, kellele nad dokumenti edasi on jaganud. Kui üks dokumendiga seotud isikutest (jagaja või vastuvõtja) annab sellele allkirja, muutub tema allkiri kohe ka teistele isikutele nähtavaks. Seega on dokument eri isikute vahel pidevalt sünkroonis ja kõik saavad seda vajadusel endale salvestada/maha laadida. Ainus erisus ilmneb siis, kui üks isik dokumendi ära kustutab - teistele jääb see dokument siis ikkagi alles.

Eelistuste seadistamine ja e-posti teavitused

Portaalis võid kasutada personaalseid teavitusi e-postile - portaal võib Sind automaatselt teavitada teatud sündmustest. Selleks vali kõigepealt vasakpoolses menüüs käsk "Eelistused".

Eelistuste menüüs saad seadistada kahte tüüpi sätteid:

• milliste sündmuste kohta soovid meiliga teadet saada. Võimalikud sündmused on:
  • DigiDoc-sõnumivärava kaudu saabunud fail. Ehk siis keegi saadab Sinu isiklikku kataloogi faili (faksi või häälsõnumi) DigiDoc-sõnumivärava (helistamisteenuse) kaudu.
  • mulle jagatakse fail. Mõni teine portaali kasutaja jagab Sulle faili vaatamiseks või allkirjastamiseks.
  • ma allkirjastan iseendaga seotud faili. Võib ka selle kohta e-postiga kinnituse saada.
  • keegi teine allkirjastab minuga seotud faili. Seejuures pole tähtis, kes kellele faili jagas ja kes enne allkirjastab - teade saadetakse kõigile, kes on selle failiga seotud (kas jagaja või vastuvõtja rollis).
• millisele e-posti aadressile teade saadetakse.
  • Teavituseks võib määrata nii oma @eesti.ee aadressi kui ka mõne muu aadressi.

E-posti teavitus on saadaval eesti või inglise keeles - e-posti teadete keel sõltub sellest, mis keeles Sa portaali kasutad. Keelt on võimalik valida paremal ülanurgas oleva lingi kaudu.

Allkirja kontroll ilma ID-kaardi ja tarkvarata

Digitaalallkirjade kontrollimise portaal (DigiDoc-kontrolliportaal) asub aadressil https://digidoccheck.sk.ee. Selle kaudu saab igaüks lihtsalt ja mugavalt kontrollida dokumentidele antud digitaalallkirju. Kontrollimiseks kõlbab iga internetiühendusega arvuti - kasutajal ei pea olema paigaldatud mingit lisatarkvara, tal ei pea olema kaardilugejat ega ID-kaarti.

Dokumendi lisamine

Dokumendi lisamiseks klõpsa kontrolliportaali vasakus menüüs linki "Lisa dokument" ja vali oma arvutist dokument, mida portaalis kontrollida soovid. Portaalis saab kontrollida ainult digiallkirjastatud DigiDoc-vormingus dokumente (laiendiga.ddoc). Vali oma arvutist mõni DDOC-fail ja klõpsa "Salvesta".

NB! Dokumente säilitatakse portaalis lühiajaliselt (kuni 30 minutit) ja neile pääsed juurde ainult sama veebilehitseja kasutamise sessiooni jooksul ehk senikaua, kuni veebilehitseja aken on lahti. Kui veebilehitseja eriakna sulged ja uuesti avad, avaneb Sulle kontrolliportaalis uuesti tühi kataloog, eelnevalt sinna saadetud dokumendid kustuvad automaatselt 30 minuti jooksul peale viimast nende poole pöördumist. Dokumente võid kustutada käsitsi dokumentide nimekirjast prügikasti ikooni abil või dokumendi info vaatamisest nupu "Kustuta" abil.

Dokumendi info vaatamine

Dokumentide nimekirjast saad valida dokumendi, mille kohta soovid lisainfot vaadata. Klõpsa dokumendi nimel, avaneb dokumendi info vaatamise dialoog. Infos näitab, kes ja millal on dokumendi allkirjastanud. Samuti saad avada allkirjastatud konteineris olevaid faile või dokumendi tervikuna koos allkirjadega tagasi enda arvutisse salvestada või kustutada. Lisaks saad koostada digitaalallkirjade kinnituslehe.

Digitaalallkirjade kinnituslehe koostamine

Digitaalallkirjade kinnitusleht sisaldab infot dokumendi allkirjastajate ja allkirjastatud failide kohta. See ei ole juriidiliselt võrdne allkirjadega, kuid sobib asutusesiseseks kasutuseks ja arhiveerimiseks tingimusel, et ka esialgne dokument jääb alles.

Kinnituslehe koostamiseks klõpsa dokumendi info vaatamisel nuppu "Koosta kinnitusleht". Kuvatakse kinnitusleht. Kui vajutad nuppu "Prindi", saad selle välja printida.

E-hääletamine

Elektroonilise hääletamise projekt käivitus 2003. aastal, selle eesmärgiks oli pakkuda alates 2005. aastast e-hääletamise võimalust kõigile ID-kaardi omanikele. Praeguseks on eesmärk täidetud ja 2005. a. oktoobris võis esmakordselt interneti teel hääletada.

• E-hääletamise eesmärgiks on anda valijaile lisavõimalus hääletamiseks ning tõsta seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust;
• seadusandlik baas e-hääletamise võimaldamiseks on loodud;
• ID-kaardi lai levik on tagamas vajalikud vahendid e-hääletamise jaoks - isiku elektroonilise tuvastuse ja digitaalallkirja;

Kuidas käib e-hääletamine:

E-hääletamine sarnaneb täna eelhääletamisel kasutatava skeemiga:

• valija täidab valimissedeli ja paneb selle ühte ümbrikusse;
• ümbriku paneb ta teise ümbrikusse, mille peale kirjutab oma andmed;
• ümbrik toimetatakse valija elukohajärgsesse valimisjaoskonda, kontrollitakse välisel ümbrikul märgitud isiku valimisõigust, positiivsel juhul väline ümbrik avatakse ning sisemine (anonüümne) ümbrik lastakse valimiskasti.

E-hääletamine toimub sama skeemi kohaselt:

• valija sisestab kaardilugejasse ID-kaardi ja avab www.valimised.ee veebilehe;
• vastavalt valija isikukoodile kuvatakse sobiva valimisringkonna kandidaadid;
• valija teeb oma valimisotsuse, see salastatakse;
• valija kinnitab oma valiku digitaalallkirjaga (sisestades PIN2-koodi)
• e-häälte kokkulugemisel eemaldatakse esmalt digitaalallkiri (väline ümbrik) ning seejärel on Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetel võimalus kollegiaalselt anonüümsed e-hääled avada ja need kokku lugeda

E-hääletamise põhimõtted:

E-hääletamine järgib kõiki tavahääletamise põhimõtteid, selleks aga, et vältida e-hääletaja mõju-tamist, lisanduvad järgmised pnõuded:

• Elektroonilise ülehääletamise võimalus - e-hääletajal on võimalus uuesti e-hääletada, arvesse läheb ainult viimasena antud hääl.
• Tavahääletamise ülimuslikkus - kui hääletaja läheb eelvalimiste päevadel valimisjaoskonda ning hääletab tavameetodil (olles eelnevalt e-hääletanud), siis e-hääl(ed) kustutatakse.

@eesti.ee e-posti aadress

Millega tegu?

Iga ID-kaardi isikutuvastuse sertifikaadis on kirjas meiliaadress kujul eesnimi.perenimi_NNNN@eesti.ee, kus NNNN on neli juhuslikku numbrit. Seega on igal ID-kaardi kasutajal olemas oma personaalne riigi poolt antud meiliaadress. Aadress toimib ka kujul isikukood@eesti.ee, nt 47302200234@eesti.ee.

ID-kaardi elektroonilise osa kasutamiseks hädavajalikud sertifikaadid kehtivad kaardi väljaandmisest alates kolm aastat. Nende uuendamine annab ID-kaardi elektroonilisele kasutajale sõbralikuma nimekujuga e-posti aadressi. Kui seni sisaldas see lisaks inimese ees- ja perekonnakonnanimele nelja juhuslikku numbrit kujul eesnimed.perekonnanimi_NNNN@eesti.ee, siis pärast sertifikaatide uuendamist näidatakse vaid inimese eesnimed ja perekonnanimed kujul eesnimed.perekonnanimi@eesti.ee. Kui selle isiku eesnime ja perekonnanime kombinatsioon on juba hõivatud, siis lisatakse kombinatsioonile kasvav kümnendsüsteemis järgarv kujul eesnimed.perekonnanimi.N@eesti.ee Ka eelmisele e-posti aadressikujule saadetud kirjad jõuavad uuele aadressile.

See aadress on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks, kuhu riik võiks saata ametlikke teateid ja muud isikut puudutavat personaalset infot. Selle aadressi kasutus pole aga kuidagi piiratud ning seda võivad suhtluseks kasutada kõik soovijad, näiteks firmad ja ka eraisikud.

@eesti.ee aadressid on avalikult saadaval SK sertifikaatide kataloogis isikutuvastuse sertifikaatide sees.

@eesti.ee aadressiga on seotud ümbersuunav postiserver, mis suunab isiku @eesti.ee aadressile tulnud kirjad ümber mõnele sellisele meiliaadressile, mida isik pidevalt kasutab. Seega ei saa @eesti.ee kirju lugeda "otse", kuid need saab ümber suunata näiteks oma hot.ee, mail.ee vms aadressile või hoopis tööga seotud meiliaadressile. Suunata võib kuni viiele aadressile korraga.

@eesti.ee vahendusserveris on rakendatud rämpspostivastased meetmed, et vältida rämpsposti saatmist korraga liiga suurele hulgale @eesti.ee aadressaatidele. Samuti on vastavalt Võlaõigusseaduse § 60-le meiliga rämpsposti saatmine isiku eelneva nõusolekuta keelatud.

Kuidas seadistada?

Oma @eesti.ee aadressi peab ümbersuunamiseks ise seadistama. Korraga saab oma aadressile tulevad meilid ümber suunata kuni viiele aadressile. Ümbersuunamisaadresse võid muuta nii tihti, kui soovid. Ümbersuunamiste seadistamiseks suundu kodanikuportaali https://www.eesti.ee ja logi ID-kaardiga sisse. Seejärel klõpsa kodanikuportaali esilehel sektsioonis "Ametlik e-post" linki "Säti tööle". Nüüd saad sisestada aadresse, kuhu soovid posti suunata. Aadresside aktiveerimiseks on vajalik kontrollvõtmete sisestamine. Selleks jälgi ekraanil olevaid ja meiliga saabuvaid juhendeid. Soovi korral võid endale edasi suunata ainult krüpteeritud ja signeeritud kirjad - selleks tee märge vastava rea ette. Sel juhul suunatakse Sinu @eesti.ee aadressile edasi vaid kirjad, mis on saatja poolt allkirjastatud või Sinu nimele krüpteeritud (et neid saaks ainult Sinu ID-kaardiga avada). Kui saadetakse mõni „tavaline" signeerimata ja krüpteerimata kiri, saab saatja tagasi veateate ja kiri ei jõua Sinuni. Peale info sisestamist klõpsa nuppu, mille nimi on "Loo konto" (kui Sa pole eelnevalt siin käinud) või "Muuda konto" (kui oled varem juba aadresse seadistanud) ning Sinu @eesti.ee aadress ongi toimima seadistatud. Hiljem võid kontot ka ümber seadistada.

Mida teha kui ID-kaart tööle ei hakka?

• Kontrolli, et kaardilugeja oleks arvutiga ühendatud ja töökorras.
• Kontrolli, et kaardilugeja draiverid oleksid korrektselt paigaldatud. Selleks tee paremklõps oma arvuti "My Computer" ikoonil ja vali rippmenüüst "Properties". Avanenud aknas võta lahti leht "Hardware" ja seal klõpsa nuppu "Device manager". Kui kaardilugeja draiverid on korrektselt paigaldatud, siis peaks avanev pilt olema selline:

Pilt 26. Kaardilugeja device manageris

Kui avaneval pildil puudub kaardilugejate sektsioon ja on olemas kollase küsimärgiga seadmeid, paigalda IDInstalleri abil uuesti kaardilugeja draiverid. Samuti võib draiverid paigaldada kaardilugeja tootja kodulehelt.

• Kontrolli, et ID-kaart oleks lugejasse paigutatud õigetpidi ja korralikult lõpuni.
• Kontrolli, et ID-kaardi kiip oleks puhas ja vigastusteta. Vajadusel võib kiipi puhastada niiske pehme lapi või kustukummiga. Igasuguste kemikaalide kasutamine kiibi puhastamiseks ei ole soovitav.
• Võimalusel kontrolli, kas Sinu ID-kaart mõnes teises arvutis töötab. Kui ei, siis võib viga olla ID-kaardi kiibis. Sellisel juhul pöördu KMA poole ja lase oma ID-kaarti kontrollida.
• Kontrolli et Sinu arvutis töötab "Smart Card service" ehk siis kiipkaardi teenus. Tegu on vahekihiga Sinu kaardilugeja ja kiipkaartide vahel. Töötamise kontrollimiseks tee paremklõps "My Computer" ikoonil, vali rippmenüüst "Manage" ja klõpsa sellel. Avanevas aknas vali vasakust menüüst "Services and Applications" ja ava selle alajaotus "Services". Seejärel otsi paremalt üles teenus nimega "Smart card" ja tee sellel topeltklõps.

Pilt 27. Kiipkaardi teenus.

Kontrolli, et avanevas aknas oleks pilt samasugune nagu ülaloleval joonisel. Kui "Startup type" on midagi muud, kui "Automatic", vali rippmenüüst "Automatic". Kui "Service status" on midagi muud kui "Started", klõpsa nuppu "Start".

• Kui kõik eelnevad sammud on läbitud ja Sinu ID-kaart endiselt ei tööta, on aeg ühendust võtta tehnilise toega. Selleks, et anda tehnilisele toele võimalikult täpne ja objektiivne info probleemist, kirjelda probleemi võimalikult täpselt. Veakirjeldus, "Ah oli mingi error", ei ole täpne info. Kui on tegu numbrilise veateatega, kirjuta enne akna sulgemist vea number üles. Kui näed tekstilist veateadet, kirjuta veateate tekst täpselt üles ja edasta see tehnilisele toele. Samuti annab lisainfot ID-kaardi probleemi olemusest ID-kaardi utiliidi "Abi" menüüs asuv nupp "Diagnostika". Kui raporteerid probleemi e-posti teel, lisa võimalusel "Diagnostika" sisu salvestus manusena.